Neliteist aastat tagasi otsutasime uuesti elule kutsuda vanaema talu. Teekond algas vanema põlvkonna pompoosse tervitusega sarvilistele loomadele: ,,Loom või asi, kui tal sarvi pole”. Noorem generatsioon vastas vanakoolile kärsitu kiidukõnega innovatsioonist ning jätkusuutlikust põllumajandamisest. Täna jalutavad vanaema Senta-nimelise talu rohumaadel aberdeen anguse tõugu sarvitud lihaveised ja noorema põlvkonna tahe tegutseda nii keskkondliku kui majandusliku jätkusuutlikkusega, on peale jäänud. Ideed päris oma lihapoest ja restoranist on pere kõrvu jooksutanud aastaid, ehk isegi alates esimese mullika ostmisest aastal 2004. Siis oli üheks võimaluseks groteskne-illusoorne visioon: vana Mäe talu taastamine - vaatega sulnile Vaidva jõele taamal orus. Peale esimest hurraa-optimisi vaibus idee mõneks ajaks, ent kolm aastat tagasi leidsime end samast punktist - rääkisime taas oma lihapoe ja restorani avamisest. Järgmisel hetkel leidsimegi end Ülikooli tänavalt arvates ikka, et toimumas on midagi utoopilist. Jutt käis justkui üleloomulikust ärist suunitletud vähemalt 60 päeva kuivlaagerdunud oma talu rohumaaveise lihale ning ainult mahetoorainest valmistet kõrvasele. Esimesest päevast peale on meie visioon ette näinud 100% kodumaisest ja mahedast toorainest valmistatud toidusedelit. Meie menüü pakub sööjale ringkäigu puutumata Eesti maitsetel ning ka joogimenüü on nende maitsetega sulnis sümbioosis.
Recommended
